Valitsus leppis kokku asutada lõhkeainet RDX tootva äriühingu hiljemalt aprilli lõpus. Kogu vajalik kapitali sissemakse ühingu asutamisel riigi poolt on 7,2 miljonit eurot.
“Kui vaadata Lääne-Euroopa tühje ladusid ja 90ndate demilitariseerimise perioodi, kui kõik mõõgad atradeks taoti, siis ma arvan, et nende ladude täitmine kestab veel vähemalt 10 aastat,” tervitab relvatööstur valitsuse plaani rajada eelduslikult 120 miljoni euroga lõhkeainetehas.
Kaitseministeeriumis on käinud juttu tegemas umbes 30 huvilist, kes tahavad hakata Eestis laskemoona tootma, kohalike ettevõtjate kõrval ka Euroopa suurimad moonatootjad.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.