ABB Soome juht: Eestil tuleb kiire palgakasvu kõrval tootlikkust tõsta. “Muidu tekivad probleemid”
Eesti pole enam odava tööjõuga riik, aga kui te ei arenda tootlikkust ja palgad tõusevad kiiresti, tekivad ühel hetkel probleemid, sõnas ABB globaalse sünkroonstaatorite ärivaldkonna juht Tatu Järvenpää.
Suured projektid tööstuses on nagu Tetris reaalses elus – klotsid ei sobi kokku, kukuvad erineva kiirusega ja mõni maksab rohkem kui 80 000 eurot, kirjutab ABB Eesti mootorite ja generaatorite tootmisüksuse juht Argo Aavik Tööstusuudiste rubriigile “Kasulik”.
Läinud aastal tugevdas ABB AS oma positsiooni Eesti tööstusmaastikul, kasvatades tellimuste mahtu viiendiku võrra ja saavutades globaalse staatuse tuulegeneraatorite hoolduskeskusena. Kuigi ettevõtte müügitulu vähenes 36%, oli langus prognoositud ja seotud ärimudeli muutmisega teenusepõhiseks.
Euroopa konkurentsivõime kaob, see on tööstuskontserni ABB ülemaailmse juhi Morten Wierodi jaoks tõsine mure. Nii väitis Wierod eksklusiivses intervjuus Äripäevale.
Tööstustehnoloogiaettevõte ABB Eesti 2024. aasta investeeringud olid rekordilised - 8,58 miljonit eurot peamiselt Jüri tootmisüksuste laienemisse ja globaalse tuulegeneraatorite hoolduskeskuse arendamisse. Tegemist on mitmekordse kasvuga võrreldes eelnenud aastate 3,1 ja 3,61 miljoni euro suuruste investeeringutega.
Metallitööettevõttes Danival MW on keevituse automatiseerimine järgmine samm tootmise kasvatamisel, sest senine võimekus hakkas suuremate tellimuste ja kasvavate mahtude puhul piiriks muutuma. Kolm kevadel kasutusele võetud Yaskawa keevitusrobotit aitavad suurendada tootmisvõimekust ja kvaliteedi stabiilsust, kuid ettevõtte juhi sõnul ei sobi robot kaugeltki iga detaili valmistamiseks.