Elering saab riigilt 45 miljoni eurose kapitalisüsti
Eelmisel nädalal käis järgmise aasta eelarvekavandi varjus valitsusest läbi lisaeelarve eelnõu, millle järgi suurendab kliimaministeerium riikliku võrguhalduri Eleringi aktsiakapitali 45 miljoni euro võrra.
Kapitali kaasamine on eelnõu koostajate sõnul vajalik “kriitilise infrastruktuuri kaitseks tarvilike investeeringute osaliseks finantseerimiseks ning uue ärisuunana vesinikutaristu loomise elluviimiseks”. Eleringile antakse ülesandeks tõsta “kriitilise energiataristu hukukindlust” ehk siis tugevdada halvenenud julgeoleku keskkonnas energiasüsteemi toimepidevust, kirjutab Äripäev.
Seotud lood
Elering esitas Konkurentsiametile kinnitamiseks metoodika, millega jaotatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise kulud alates 2026. aastast tootjate ja tarbijate vahel. Uue korra järgi katavad kuludest 40% elektritootjad ja 60% tarbijad. Kui amet annab metoodikale heakskiidu hiljemalt oktoobri lõpuks, kajastub uus tasakaalustamisvõimsuse tasu esmakordselt 2026. aasta veebruaris elektriarvetel.
Eleringi riigihankele sagedusreservide teenuse pikaajaliseks ostmiseks laekus neljapäeval saabunud tähtajaks 13 pakkumust kokku 677 megavatile.
Eleringi puhaskasum langes tänavu esimesel poolaastal 6,3 miljoni euroni, jäädes eelmise aasta sama perioodi tulemusele 4,3 miljoni euro võrra alla. Ettevõtte sõnul avaldab kasumlikkusele survet võrguteenuste tulude vähenemine ja kasvavad kulud energia varustuskindluse tagamiseks.
Elering esitas Konkurentsiametile taotluse elektri ülekandeteenuse hinna tõstmiseks, mis võib alates 2026. aasta algusest kergitada elektrienergia koguhinda ennekõike suurtootjatele ja jaotusvõrgu ettevõtetele. Ettevõtte hinnangul on tariifimuutus vältimatu, et katta viimaste aastate investeeringute, hoolduse ja varustuskindluse tagamise kulude kasv.
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele