Turbatööstus päästis tehased rekordimpordiga, kuid kardab maksutõusu mõju toiduahelale

Eesti turbatootmise tänavune hooaeg on kujunenud viimaste aastakümnete üheks kehvemaks. Pikalt kestnud vihmaperioodide tõttu on peaaegu lõpusirgele jõudnud hooajal suudetud Eestis toota vaid 25% tavapärasest. Tootjate sõnul paneb see surve alla Euroopa taimekasvatuse ja toidujulgeoleku.

Tartu ja Tallinna ülikooli koostöös valminud Eestis kaevandatud turba kasutamise uuringust selgub, et Eesti turbatoodangu süsinikuheide on seni arvatust oluliselt väiksem. Varasemate andmete põhjal on Eesti riik üle hinnanud oma kliimamõju, mis põhjustas kahjulikke majandusotsuseid ja suurendas ka ELi potentsiaalse trahvi summat, teatab Turbaliit.

Kliimaministeerium teatas hiljuti, et on otsustanud turbakaevandamise alasid Eestis vähendada. Turbasektori esindajate sõnul on otsus tehtud rutakalt ning laiemat pilti ja sektori mõju Eesti majandusele pole tahetud vaadata. Tegelikult peaks seda aga tegema, sest turbatööstusel on Eestis täita väga oluline roll, rõhutab turbaliit.

Kliimakindla majanduse seadus sätestab ettevõtjate jaoks trajektoore, mida mööda on neil mõistlik liikuda, ütles minister Yoko Alender. Et ettevõtjad reaalselt nende trajektooride järgi liiguksid, selleks pakub seadus erineva kaliibriga meetmeid.

Kaabli pakkimissüsteemide arendaja ja tootja Windak on tegutsenud juba ligi 30 aastat, sellest üle 20 Eestis. Tegemist on tehnoloogiapõhise tootmisettevõttega, kus tootmisprotsesside optimeerimine, automatiseerimine ja innovatsioon on strateegilise arengu keskmes. Ettevõte teenindab kliente üle maailma ning on viimastel aastatel palju tähelepanu pööranud tööprotsesside digitaliseerimisele.