Kui inimene on olnud giid Tallinna vanalinnas, aga nüüd peab minema Lõuna-Eesti tööstusettevõttesse, on harjumine raske, kuid paarisaja euro suurune toetus võiks anda talle täiendava stiimuli seda siiski proovida, kirjutab Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova.

- Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova
- Foto: Erakogu
Ajal, mil riik läheb taas lukku ja paljud teenindussektori töötajad kaotavad sissetuleku, peame hakkama mõtlema täiend- ja ümberõppe peale, mis ka päriselt tulemust annaks. Kui reaalne on see, et reisikorraldajast saab hea lihalõikaja?
Nõo Lihatööstusel on praegu tööjõuga enam-vähem hästi. See tähendab, et oleme leidnud head inimesed, kes tahavad meie juures töötada. Tulevik teeb aga veidi murelikuks.
Võtame näiteks välistööjõu. Ehkki uue valitsuse suhtumine tundub olevat soosivam kui eelmisel valitsusel (näiteks Kaja Kallas on hiljuti
Äripäevale öelnud, et kui on tööjõupuudus, peab saama kasutada töökäsi väljastpoolt), on ebakindlust palju. Kuidas mõjutab välistööjõudu riigi lukku keeramine? Millal ja mis tingimustel lubatakse neid riiki sisse ja välja? Kas ukrainlane saab siin olla pool aastat, üheksa kuud või terve aasta?
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.