Sisserände piirarvust on saanud Eesti majandusarengu suurim pidur ning see probleem süveneb. Kvoot sunnib ettevõtjaid jälle valmistuma alandavaks võidujooksuks, kirjutab BLRT Grupi personalidirektor Viktoria Goihinberg.

- Viktoria Goihinberg.
- Foto: Erakogu
Ainult laisk ei räägi täna välistöötajatest ja nende panusest Eesti majandusse. Ühed on aastaid püüdnud tõestada, et ilma võõrtööjõuta me hakkama ei saa, teised seevastu kaitsevad oma seisukohta: me ei vaja kedagi – makske rohkem oma inimestele, siis on tööjõuprobleem kadunud; on ka neid, kes teeskevad, et probleemi ei eksisteeri.
Aeg-ajalt üritab üks või teine poliitiline jõud seda teemat mingis olukorras enda kasuks pöörata ja sellest kasu lõigata, ent reaalmajandusega tegelevate inimeste jaoks ei ole laias laastus midagi muutunud.
Kvalifitseeritud tööjõu nappusega maadlevad Eesti ettevõtjad on olnud väga pikka aega äraootavas ja võib isegi öelda, et õiguseta seisundis. Esiti tuli neil rinda pista seadustes esinevate puuduste ja lünkadega: kui lühiajalise töötamise registreerinud ning regulaarselt makse maksvad inimesed olid ilma jäetud ravikindlustuse saamise õigusest; seejärel arutati pikalt koefitsiendi 1,24 küsimust ja kuivõrd see vastab kolmandatest riikidest pärit töötajate kvalifikatsioonile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?