Hollandi maagaasifirma Gasunie on omandanud
9% Nord Streami osakutest, kirjutas The Financial Times.
Leping sõlmiti Moskvas Hollandi peaministri Jan Peter Balkenende visiidi ajal. Sellega saab suurt vastuseisu põhjustanud projekt 4,8 miljardi euro ehk 75,12 mld kroonise rahasüsti.
Hollandlastele loovutavad osa oma osalusest sakslased. Gazpromile jääb 51% Vene-Saksa gaasijuhtmest, Gasunie saab 9% ja Saksa ettevõtetele BASF ja E.ON jääb kummalegi 24,5% asemel 20% osalus. Gasunie' esindaja sõnul on tegemist kogu Euroopale äärmiselt olulise projektiga.
Gazpromile jääb lisaks võimalus osta Gasunie'lt 9% osalus Balgzand-Bactoni gaasitorus, mis ühendab Hollandit Suurbritanniaga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Interfaxi vahendas Nord Streami tehnikadirektor Sergei Serdjukovi sõnu, et projekt venib kuus kuud pikemaks kui plaanitud. Toru peaks töövalmis olema 2010. aasta novembriks.
Projekt on pahameelt põhjustanud nii Eestis, Poolas kui ka Rootsis. Baltimaad ja Rootsi kardavad merepõhja paigaldatavast torust tulenevaid keskkonnariske, Poola on mures Vene transiidist tuleneva raha kadumise pärast.
Seotud lood
Soome keskkonnakaitseorganisatsioonid
kavatsevad kohtuga nõuda, et Venemaa uuriks Nord-Streami gaasitrassi
alternatiivset marsruuti Suursaarest lõuna pool.
Maailma suurim maagaasieksportija Gazprom
plaanib lisaks Läänemere gaasitorule ehitada ka Euroopa suurima gaasimahuti.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.