Eilsest kehtima hakanud uued gaasi- ja
küttehinnad neelavad inimeste taskutest võrreldes paari aasta taguse ajaga
miljardeid kroone enam, toasooja kallinemise rekordi võtab enda kätte
tõenäoliselt Maardu, kus hinnatõus on 66 protsenti.
Keskmiselt kallines toasoe Tallinnas oktoobrist kuni 36,6 protsenti, Viiratsis üle 50 protsendi, Tartus ligi viiendiku, kirjutas Postimees. Hinnatõusust pääsevad vaid üksikud inimesed, sest konkurentsiamet on uute hindade kehtestamiseks loa andnud kõikjal Eestis.
Priske lisakuluga võivad arvestada ka need, kes kunagi kokkuhoiu pärast või mõnel muul põhjusel hakkasid toasooja gaasikatlast ammutama, sõltuvalt kasutatava gaasi kogusest kallineb see 14 kuni 38 protsenti. Samamoodi tuleb eelmise talvega võrreldes enam maksta nii kütteõli, põlevkivi, küttepuude kui ka puidugraanulite eest.
Väikeseks tuhmiks lootusekiireks võiks inimestele olla tõik, et konkurentsiamet, kes kooskõlastab nii kaugkütte kui gaasi hinnad, hoiab maailmaturul toimuval silma peal ja annab mõne kuu pärast lootust väiksele hinnalangusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.