Pankrotistunud Moe ja Rakvere piiritustehase uus omanik paneb aprillis taas piiritustehase töösse.
Rakvere tehase taaskäivitamiseks kulub vähemalt 30 miljonit krooni. Hetkel on piiritustehase uue omaniku Sven Ivanovi sõnul kulutatud torude ja muude seadmete väljavahetamiseks kulunud ligi kolm miljonit krooni.
Piiritustehas hakkab ennekõike toodangut välja eksportima. Läbirääkimisi on peetud Läti, Leedu ja Venemaa tarbijatega, kuid sihikule võetakse ka Rootsi ja Soome. Ivanovi sõnul on aga ka Eesti väga suur piirituse tarbija ja seega on kõneldud ka Liviko juhi Janek Kalviga.
„Livikoga oleme paari sõnaga rääkinud, aga raske on rääkida asjast, mida veel olemas pole,“ ütles Ivanov. Tema sõnul tuleb esmalt tõestada, et tehas suudab jätkusuutlikult toota ja näidata, et kavatsetakse jääda vaid piirituse juurde. „Viinatootjate kerge hirm on see, et hakkame viinaasja tegema ja siis tekib huvide konflikt,“ sõnas Ivanov.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esialgu plaanitakse aastas toota kolm miljonit liitrit piiritust. Kuna tehase tootmissuutlikus on viis miljonit liitrit aastas, püüeldakse tasapisi selle poole.
Kalvi sõnul jääb sellest mahust Liviko jaoks veidi väheseks. Kalvi aga ei salanud, et kui hind ja kvaliteet on hea, võib Rakvere toodangut sisse osta küll.
Rakvere piiritusetööstus hakkab toorainet ostma kohalikelt põllumeestelt.
Seotud lood
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.