35% ulatuses Eesti Energia Kaevandustele kuuluv Orica Eesti OÜ tootis ja müüs möödunud majandusaastal rekordilise koguse lõhkeainet, mida oli 17% rohkem kui aasta varem.
Toodangu müügimahud kasvasid eranditult kõikide toodete lõikes, märkis ettevõte majandusaruandes. Vaatamata müügihindade langusele kasvas puhaskasum 9%.
1. oktoobril algava ja 30. septembril lõppeva majandusaasta käibeks kujunes 297,1 miljonit ja kasumiks 57,1 miljonit krooni. Aasta varem oli käibeks 287,8 miljonit ja kasumiks 52,6 miljonit krooni.
Seejuures plaanib Orica Eesti OÜ maksta dividendidena välja 71 miljonit krooni. 65% summast läheb enamusomanikule Sprengstoff-Verwertungs-Gesellschaft mit beschränkter Haftungile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Orica Eesti OÜ investeeris läinud majandusaastal 21,5 miljonit krooni ja seda peamiselt tootmisseadmetesse. Ohutuse tagamiseks ehitati ka ladude territooriumit kattev uus piksekaitsesüsteem ning asendati tehase automaatjuhtimissüsteem. Sirgalas asuvat tehast väisanud väliseksperdid leidsid, et ohutuse seisukohalt ettevõttele midagi ette heita pole.
Aruandeperioodi lõpus töötas Orica Eesti OÜs 83 inimest, kellele arvestatud töötasu ulatus 17,5 miljoni kroonini. Tegevjuhi palk oli ligi 1,6 miljonit krooni, preemiate ning tulemustasudena maksti ligi 2,3 miljonit krooni.
Orica Eesti müügimaht sõltub endiselt suuresti põlevkivienergia ekspordist, kodumaise energiatarbimise mahust ja ka õlitootmiseks kasutatava põlevkivi kaevandamise kogustest, täpsustas majandusaruanne.
Eksportturgudel Euroopas on Orica Eesti turupositsioon pidevalt paranenud ning see avaldab majandustulemustele positiivset mõju. Ehkki lõhkeaine toorme hinnad maailmaturul kasvavad, aitab selle mõju siluda Sirgala tehase kõrge tehnoloogiline tase ning automatiseeritus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.