Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti tööandjad ELi suurimad kärpijad ja koondajad
Viimase majanduskriisi kõrghetkel olid Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kõige suuremad töötajate palkadekärpijad ja koondajad Eesti tööandjad, selgub täna Tartu ülikooli majandusteaduskonnas kaitsmisele tulevast Kerly Espenbergi doktoritööst.
Kui Euroopa Liidus kaotas keskmisena oma palgast kasvõi mõne sendi veidi alla 2% töötegijatest, siis Eestis pidi palgakärpega leppima kolmandik töötegijatest. Teist sellist riiki, kus 14% ettevõtetest kasutas põhipalgakärbet ja 25% tulemuspalgakärbet, Euroopas lihtsalt pole, vahendasid ERRi raadiouudised.
Eesti tööandjad olid ka kõige agaramad koondajad, selgus doktoritööst. Kui Euroopas tööandjad kriisi tingimustes vähendasid töötajate hõivet sundpuhkuste ja töötundide vähendamise arvelt, siis Eestis koondas töötajaid iga neljas ettevõte. Vaid Tšehhis koondasid rohkemad ettevõtjad töötajaid kui Eestis.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.