Viimase majanduskriisi kõrghetkel olid Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kõige suuremad töötajate palkadekärpijad ja koondajad Eesti tööandjad, selgub täna Tartu ülikooli majandusteaduskonnas kaitsmisele tulevast Kerly Espenbergi doktoritööst.
Kui Euroopa Liidus kaotas keskmisena oma palgast kasvõi mõne sendi veidi alla 2% töötegijatest, siis Eestis pidi palgakärpega leppima kolmandik töötegijatest. Teist sellist riiki, kus 14% ettevõtetest kasutas põhipalgakärbet ja 25% tulemuspalgakärbet, Euroopas lihtsalt pole, vahendasid
ERRi raadiouudised.
Eesti tööandjad olid ka kõige agaramad koondajad, selgus doktoritööst. Kui Euroopas tööandjad kriisi tingimustes vähendasid töötajate hõivet sundpuhkuste ja töötundide vähendamise arvelt, siis Eestis koondas töötajaid iga neljas ettevõte. Vaid Tšehhis koondasid rohkemad ettevõtjad töötajaid kui Eestis.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.