Balti Veski tegevjuht Ergo Neeme ütles toostusuudised.ee loengul, et pakendi käitlemine on igal juhul ettevõttele kulu.
Küsimusele, kui suur pakendi auditeerimise nõude hind, vastas Neeme, et see jääb vahemikku 1000-2000 eurot, aga oleneb kindlasti lisaks ettevõtte suurusest ja sellest, millist audiitorbürood kasutatakse. Neeme lisas, et tema asus nende ettevõtte audiitorbürood küsimustega "pommitama" juba eelmise aasta suvel.
"Meie esitame iga kuu oma pakendiaruande Tootjavastutusorganisatsioon OÜ-le (TVO). Alates sellest aastast kuulume samuti auditeerimisele. Meil on müügipakend ja hulgipakend ja arvestus käib plasti, paberi ja kartoni järgi. Numbrid sisestame TVO andmebaasi," selgitas ta.
Neeme märkis, et Balti Veski kasutab majandustarkvara Navision ja ettevõtte majandustarkvara peab kindlasti pakendiaruandlust toetama. "Meie oma seda teeb," täpsustas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alljärgnevalt ka mõned väljavõtted Neeme ettekandest.
Balti Veski pakendiaruandluse näited

5 fotot
- Balti Veski pakendiaruandluse näited
Seotud lood
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul pani riik Eesti ettevõtjad uue pakendiseadusega halba konkurentsiolukorda nii kodus kui ka välisturgudel.
Aasta algusest kehtima hakanud pakendiseaduse muudatus, mis kohustab pakendiettevõtjaid maksma audiitorile pakendiregistrisse kantavate andmete kontrolli eest, on ettevõtjad ajanud väga tigedaks.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.