KOGEMUS | Kuidas navigatsiooniseadmete tootja protsessipõhise juhtimissüsteemi kasutusele võttis?

SPX Aids To Navigation põhitegevusala on navigatsiooniseadmete tootmine ja sarnaselt teiste tööstusettevõtetega on neilgi fookus tootmisprotsesside pideval täiustamisel ja juhtimiseks oluliste andmete kogumisel.

Ettevõte on viimastel aastatel läbi teinud palju muutusi ja sealhulgas kasvanud projektipõhisest tootmisest suuremaks tootmisüksuseks. Seetõttu tekkis vajadus protsesside kaardistamise ja andmete korrastamise järele. Senine protsesside raamistik vajas uuendamist nii juhtimissüsteemi haldamise kui ka igapäevaste vajaduste alusel, et aidata juhtidel tervikut paremini tajuda ning töötajatel paremini mõista nende tööülesandeid ja vastutust.

SPX-i parendusteekond sai alguse peale osalemist koolitusel „Protsessijuhtimine tööstusettevõttes“, mis pakkus praktilisi tööriistu ja lahendusi juhtimissüsteemi ja selle protsesside arendamiseks. „Koolitus jäi silma põhjaliku ja praktilise lähenemisega protsesside uuendamiseks ja spetsiifilisemalt defineerimiseks ning sobis meie vajadustega. Kõige väärtuslikum õppetund oli andmepõhiste tööriistade kasutamine, mis viis äriprotsesside kirjeldamise uuele tasemele. Me ei räägi enam lihtsalt dokumentidest, vaid mudelitest, mida on võimalik 360 kraadi analüüsida ja andmekihiti tükkideks võtta. Selline lähenemine tundus äärmiselt kasulik. Koolitaja valdas äriprotsesside modelleerimise metoodikat tipptasemel ning on kogenud ja laiapõhjaliste teadmistega juhtimissüsteemide parendaja. Seetõttu otsustasime pärast koolitust teda ka mentorina kaasata. Tema kaasamisel tuvastasime parenduskohti, mida me ise võib-olla poleks märganudki,“ rääkis SPX Aids To Navigation operatsioonide juht Gerli Kulm.

Peamisteks väljakutseteks olid senise juhtimissüsteemi asendamine protsessipõhise juhtimissüsteemiga ja töötajate kaasamine protsesside tervikvaadete loomisel. Oluline oli leida lahendus, mis vastaks kohalduvate standardite nõuetele, kuid samas oleks praktiline, interaktiivne, andmepõhine ja kasutajasõbralik, sest uus lahendus pidi saama juhtide igapäevaseks juhtimistööriistaks. Sobiva tööriista ja metoodika leidmise järel algas juhtimissüsteemi struktuuri väljatöötamine ning põhi-, juhtimis- ja tugiprotsesside modelleerimine. Sellele järgnesid töötoad, kuhu kaasati kõikide tasandite töötajad ja seotud huvipooled. Sellised töötoad aitasid luua kasutajasõbraliku süsteemi ning koguda väärtuslikke tähelepanekuid otse tööprotsesside keskelt.

Töötajate kaasamine oli kogu protsessi oluline osa. Vestlused aitasid selgitada protsessiomaniku rolli tähendust ja seotud vastutust, anda uusi ideid igapäevaste tööülesannete lihtsustamiseks ja tuvastada kitsaskohti, mida saaks lihtsate võtetega parendada.

Töötajad reageerisid juhtimissüsteemi muutustele positiivselt, nähes selles reaalset väärtust oma igapäevatöö lihtsustamiseks ja tõhustamiseks. Protsesside kirjeldamine ja uute kokkulepete tegemine oli midagi, mida töötajad ise soovisid, et selgemalt määratleda oma vastutusalad ja võtta vastutus protsesside toimimise eest.