Eesti energeetika põhiprobleem on see, et me ei suuda meelitada investeeringuid, kirjutab Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare Infopanga värskes energeetika kvartaliraportis. Olukorra muutmiseks peame pakkuma pikaajalist investeerimiskindlust uutele energiatootmise investeeringutele.

- “Peame möönma võimalust, et energiakandjate madalamate perioodide hindades võib toimuda tõusmine aste kõrgemale tasemele ehk elektrihindades on pigem oodata volatiilsuse ja keskmise hinna kasvu,” kirjutab Tõnis Vare.
- Foto: Andras Kralla
Geopoliitiliste pingete eskalatsioon on tekitanud uue reaalsuse, sõdade ajastu paneb proovile maailma energiaturud ja pingestab energiataristute toimimist.
Geopoliitiliste pingete sõjaline eskalatsioon on paljastanud karmi tõe: need mõjutavad oluliselt energiaturgusid ning energiasüsteemidest on saamas rünnakute sihtmärk. Isegi aktiivsetest konfliktidest väljaspool pannakse energiataristuid üha enam proovile hübriid- ja küberrünnakutega. Tänane päev näitab meile selgelt, kui kiiresti ohumaastik võib eskaleeruda. Seisame Euroopas silmitsi hübriidohtude sagenemisega – alates veealuste kaablite füüsilisest lõhkumisest ja droonide sissetungidest kuni koordineeritud küberrünnakuteni, mis häirivad energiasüsteemide igapäevast toimimist ning mis toovad endaga kaasa ettearvamatumad riskid.
Tänaseks oleme jõudnud energiajulgeoleku ja varustuskindluse ümberdefineerimiseni ja kuigi Euroopa Liit ei ole otseselt sõjas, on hübriidsõjast saanud meie ajastu uus reaalsus.
Infopanga energeetika kvartaliraportiga saad tutvuda
SIIN.
Hübriidrünnakuteks peavad valmistuma kõik
Kuna energiataristud on muutunud sihtmärkideks, siis seetõttu tuleb neid veelgi tõhusamalt kaitsta, sest pikaajaline energia puudumine õõnestab ühiskonna moraali ja kaitsevõimet. Hübriidohtudeks valmisolek ja energiasüsteemi vastupidavus on vähim, mida me peame täna tegema.
Meie energiataristu ettevõtted on teadlikud muutuvast ohumaastikust ning võtnud ette samme hädaolukordadeks valmisoleku parandamiseks, milleks on teadlikkuse suurendamine, koostöö kohalike ja riiklike ametiasutustega ning kriisisituatsioonideks harjutamine. Nii füüsilisteks kui ka hübriidrünnakuteks valmistumine, neile reageerimine ja neist taastumine peab olema taristuettevõtete edasiste strateegiate võtmeelement.
Ka iga elektritarbija panustamine meie elektritaristu varustuskindlusesse ja energiajulgeolekusse läbi süsteemiteenuste eest tasumise oma elektriarvel on hädavajalik, näiteks varustuskindluse tasu maksmine. Turvalisema tuleviku loomiseks peame kindlustama oma energiajulgeoleku ja varustuskindluse, aga need ei ole kahjuks kuluneutraalsed. Vajame uusi investeeringuid energiataristusse - elektrivõrkude kaasajastamiseks, küberturvalisuse tõstmiseks ja julgeolekuohtudeks valmistumiseks. Kuid ilma riigipoolsete sihtotstarbeliste rahastamisvoogude ja investeeringuteta ei ole see reaalsuses võimalik, sest tarbijad ei suuda seda välja kanda ainult võrgutasude tõstmise kaudu.
Praegu investeeringute tegemata jätmine seab ohtu elektrifitseerimise eesmärgid, suurendab haavatavust hübriidrünnakute suhtes ja pikendab kriisidest taastumise aega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahal ei ole kodumaad ning kuna Eestis kehtivad elektri tootmise ja tarbimisega seotud regulatsioonid ja tasud panevad põntsu meie konkurentsivõimele naaberriikidega, siis raha voolab lihtsalt minema, rääkis saates „Energiatund“ Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare.
Euroopa elektritööstuste liit EURELECTRIC, kelle liige Eesti Elektritööstuse Liit on, avaldas detsembri alguses pikaajalise visiooni, mis võimaldab elektritööstusel kiirendada üleminekut puhtale energiale.
Tööstuse erialaliitude hinnangul on sektori suurim mure praegu süvenev tööjõupuudus ja ebastabiilne majanduskeskkond.
Teaduste Akadeemia Eesti energiapoliitika konverentsil osalenud eksperdid tõid välja, et rohepööre loob maal töökohti ja Vene nafta boikott vähendab Euroopa naftasõltuvust, aga senised plaanid fossiilkütustest vabanemiseks on ebareaalsed. Kogu planeedil leidub roheelektri taristuks vajalikke metalle kümneid kordi vähem kui vaja.
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.