Veljo Ipits: toidujulgeoleku tagamiseks on vaja teha palju ja võimalikult kiiresti

Konverentsi Tark tööstus 2026 avanud vestlusringis ei taandunud arutelu üksnes energia hinnale ega sellele, kuidas riik saaks tööstust mõne üksiku meetmega aidata. Eesti Energia juhatuse esimehe Andrus Dureiko, majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo ning Salvesti tegevjuhi Jaanus Aali vestluses jäi kõlama üks mõte: ettevõtted vajavad selgust, pikka vaadet ja kokkuleppeid, mis kestaksid kauem kui ühe valitsuse või ühe valimistsükli.

Eesti Parima Toiduaine konkursi teisel hindamispäeval valiti tänavused parimad liha-, kala-, pagari- ja kondiitritooted ning esimest korda ka parim lihasnäkk. Hindajate sõnul joonistus eriti lihatoodete kategoorias välja eelistus puhtamate maitsete ja lihtsamate maitsekombinatsioonide kasuks, samal ajal kui järjest rohkem ruumi võtavad mugavalt kaasavõetavad snäkitooted.

Tööstuse areng ei sünni sellest, et ettevõte paneb tootmisse juurde roboteid või räägib targast tööstusest, vaid sellest, kas tal on selge eesmärk, arusaadav väärtuspakkumine ja klient, kes on valmis selle eest maksma, ütleb Salvesti juht Jaanus Aal, lisades, et sealt edasi tulevad tootearendus, tootmise arendus kui ka eksport.

Selleks, et tööstus saaks areneda, on vaja rahu ja pikema vaatega otsuseid, leidsid tööstusjuhid märtsis toimunud Targa Tööstuse konverentsi arutelus.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.