Puumarketi tarneahelajuht Madis Varend: koostöö läheb katki siis, kui igaüks juhib oma mõõdikut
Ehitus- ja puidusektori tarneahelat hoiavad praegu surve all nii sisendhindade kõikumine kui ka vajadus juhtida kulusid olukorras, kus jaehinnasurve kandub edasi klientideni. Puumarketi tarneahela juhi Madis Varendi sõnul tekitab ebaefektiivsust mitte ainult turg ise, vaid ka see, kui ettevõtte sees liiguvad ost, müük ja ladu eri eesmärkide järgi.
Varendi hinnangul läheb koostöö kõige sagedamini katki siis, kui osakonnad töötavad silodes, juhinduvad omavahel vastuolus olevatest mõõdikutest ja organisatsioonis puudub ühine tahe lahendada päriselt valusaid probleeme.
Suurima praktilise muutusena tooks ta tarneahela juhtimisse parema andmestiku digitaalse vahendamise, mis aitaks vähendada administratiivkoormust ja vigade tekkimise võimalust, rääkis maikuus Pärnu tarneahelakonverentsil esinev Madis Varend Tööstusuudistele.
Pane tähele! Madis Varend esineb 21.-22. mail toimuval Pärnu tarneahelakonverentsil ettekandega “Kuidas kõiki osapooli kaasates tarneahelat pidevalt parendada ja läbipaistvamaks muuta?”
Täispika programmi ja pääsmed leiab siit.
Järgneb intervjuu Madis Varendiga.
Ehitus- ja puidusektoris mõjutavad tarneahelat korraga nii nõudluse kõikuvus, hooajalisus kui ka materjalide saadavus. Milline neist tekitab täna kõige rohkem tarbetut närvilisust ja ebaefektiivsust?
Tänane ebaefektiivsuse üks allikaid on seotud maailmas toimuva olukorraga. Tarneahelad on surve all ning on näha selge trend tooraine ja sisse ostetavate teenuste hindade tõusus ning nendega kaasnevas jaehinnasurves klientidele.
Teiselt poolt vajab kulupool head juhtimist ja teadlikke otsuseid. Ehitussektorist võib näitena tuua vahtplasti, mille üks koostisosa on toodetud naftast. Nafta hinna kõikumisel on otsene mõju selle materjali sisseostuhinnale. Teatud hinnataseme saabudes hakkab ehitusturg otsima alternatiivseid tooteid.
Tarneahelast räägitakse sageli ettevõtte sees, aga vähem sellest, kuidas ost, müük ja ladu tegelikult sama rütmi leiavad. Kus läheb teie kogemuse põhjal see koostöö kõige sagedamini katki?
Koostöö ostu, müügi ja lao vahel läheb sagedasti katki üsna lihtsatel põhjustel. Esiteks pärsib seda vastuoluliste mõõdikute järgimine. Kui iga funktsioon juhib oma eesmärki, aga tervikvaade puudub, hakkavad pinged kiiresti tekkima.
Teiseks tehakse tööd silodes, teadmata, milline mõju on eri otsustel teistele osapooltele. Kolmandaks puudub juhtrühma tasemel ühtsus või tegeletakse üksikute probleemide lahendamisega eraldi, mitte tervikpilti vaadates.
Lisaks on organisatsioonis sageli puudu motivatsioonist lahendada tegelikke ja valusaid probleeme, mille vastutus langeb justkui kõigile, aga samal ajal mitte kellelegi.
Kui peaks täna nimetama ühe muudatuse, mis aitaks ehitusmaterjalide või puidukaupade tarneahelat märgatavalt paremini juhtida, siis kas see oleks parem planeerimine, parem andmestik või ausam infovahetus partnerite vahel – ja miks?
Parema andmestiku digitaalne vahendamine. Tänasel kujul üles ehitatud andmevahetus tekitab märkimisväärse administratiivkoormuse.
Tellimuste, arvete ja toodetega seotud andmete vahetus põhjustab ebaefektiivsust ostuosakonnas, laos, raamatupidamises, administratsioonis ning nii ettevõtte sisemistele kui ka välimistele osapooltele.
Tulekul! Pärnu tarneahelakonverents 2026 “Meie riskid ja võimalused” toimub 21.-22. mail.
Tööstusettevõtetest on laval: HANZA Mechanics Narva, Orkla Eesti, Milrem Robotics, KPrint, Aurigthec Estonia, Barrus, Vok Bikes.
Peamised teemad: riskide juhtimine, tervikplaneerimne, kulude ja varude juhtimine, koostöö ettevõttes ja tarnijatega, motivatsiooni.
Täispika programmi ja pääsmed leiad siit.
Seotud lood
Jaekaubandus ja tootjad võiksid koos ka pikaajalisemaid prognoose teha, teeb Orkla Eesti Kalevi tehase juht Marika Tungel ettepaneku koostöö arendamiseks. “Info ülekülluse ajastul kõlab see ehk ootamatult, aga kõige suurem kitsaskoht on infopuudus,” toob ta välja ühe tarneahela puuduse.
Prognoos võib aastases vaates paika pidada, kuid sellest ei pruugi veel piisata, et tarneahel sujuks. Legrand Estonia ostu- ja planeerimistiimi juhi Jaagup Silmeti sõnul tekivad suurimad probleemid siis, kui tellimused ei jaotu ajas ühtlaselt, vaid suuremad projektimüügid tarbivad lühikese ajaga suure osa aastasest prognoosist.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele