Otto Pukk uuest välismaalaste seadusest: “Kõik, kes panustavad Eesti majandusse meie tingimuste ja seaduste järgi, peaks olema teretulnud“

Mitmed ettevõtted on loobunud lootmast haridussüsteemile, sest tööandjatena näeme, et liiga sageli tuleb spetsialisti asemel noor, kellel puuduvad elementaarsed tööoskused ja tööharjumus, kirjutab ABB Eesti mootorite ja generaatorite tootmisüksuse juht Argo Aavik.

„Kui koolist tuleb poolfabrikaat, on reform läbi kukkunud,“ ütleb tööstusjuht Veljo Konnimois. Just sellist tulemust kardavad paljud ettevõtjad, kui riik plaanib muuta kutsehariduse nelja-aastaseks ja üldhariduskeskseks.

Eesti haridusmaastikul käiv kutsereform ei muuda kõrgkoolide igapäevatööd üleöö, kuid selle mõju ulatub meist kaugemale – tulevaste tudengiteni ja sealt edasi kogu tööstussektorini, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnikainstituudi direktor Raul Kütt.

Tallinna nelja kutsekooli ühendamisel sündinud Tallinna Tehnoloogiakolledž Techno TLN sihib end Eesti tööstuse järgmise kümnendi olulisimaks tööjõuprojektiks. Kooli direktori Ott Pärna sõnul on eesmärk selge: saata igal aastal tööturule 1500 tehnoloogiapädevusega noort.

Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.